Eesti Energia kontserni 2026. aasta III kvartali auditeerimata tulemused

Müügitulu ja kasumlikkus

Eesti Energia kontserni müügitulu oli 2026. aasta III kvartalis 389 miljonit eurot, mis on 38% rohkem kui aasta varem. Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) kasvas enam kui kaks korda, 60 miljoni euroni (2025. aasta III kvartalis 28 miljonit eurot). Kontserni puhaskasum oli 1,6 miljonit eurot. Võrdluseks, 2025. aasta III kvartalis oli kontsern 66,0 miljoni euroga kahjumis, mis sisaldas põlevkiviõli tootmisvarade 39,0 miljoni euro suurust allahindlust. 2026. aasta üheksa kuu müügitulu kasvas 12%, 1 329 miljoni euroni, EBITDA suurenes 16 miljoni euro võrra 235 miljoni euroni ning puhaskasum kasvas 36%, 42 miljoni euroni.

Kontserni kõigi viie segmendi müügitulu kasvas ning EBITDA suurenes kolmes segmendis viiest. EBITDA kasvu andis suurima panuse põlevkiviõli segment. Selle taga olid uue õlitehase Enefit 280-2 käivitamisele järgnenud rekordiline toodang, kütuste kõrgemad turuhinnad ja eelmise aasta madal võrdlusbaas. Taastuvenergia ja elektrimüügi tulemus paranes tänu integreeritud elektriportfellile ning võrguteenus kasvas taas stabiilselt. Muude toodete ja teenuste tulemuse langus peegeldab sagedusteenuste oodatud normaliseerumist pärast erakordset 2025. aasta III kvartalit.

2026. aasta III kvartali tulemused muudab kontrastseks möödunud aasta madal baas, sest 2025. aasta III kvartalis olid Auvere elektrijaamas ja kontserni õlitehastes käimas ulatuslikud hooldustööd. Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna keskmine elektrihind oli 59,1 €/MWh. See on aasta võrdluses 9% madalam ja jäi üldjoontes 2026. aasta II kvartali tasemele. Lätis ja Leedus tõusid hinnad samal ajal 25%, peamiselt Eesti ja Läti vahelise ülekandepiirangu tõttu. Eesti hind oli keskmiselt 21,4 €/MWh kõrgem kui Soomes ning hinnavahe vähenes aastaga 3,1 €/MWh võrra. Ligikaudu kolmandikul tundidest kujunes Eesti hind 20 €/MWh või madalamaks, kuid null- või negatiivse hinnaga tundide osakaal langes aastatagusest ligikaudu 3%-st umbes 1%-ni, sest võrku lisandus uusi akusalvesteid.

Vedelkütuste hinnad olid aastatagusest märgatavalt kõrgemad. Brenti toornafta keskmine hind oli 91,2 USD barreli kohta (+34%) ja 1% väävlisisaldusega kütteõli keskmine hind oli 447,4 eurot tonni kohta (+24%). Hindu mõjutasid eelkõige kõrgenenud geopoliitilised pinged, ebakindlus pakkumise poolel ja ootus, et nõudlus kütteperioodi eel kasvab. Samas langesid mõlemad hinnad 2026. aasta II kvartali tasemetelt.

Eesti Energia finantsjuhi Marlen Tamme kommentaar:

„Üheksa kuu tugevasse tulemusse on oma panuse andnud tehtud muudatused nii organisatsioonis kui ka äriliinides. Meie ülesanne on tagada, et need muudatused kannaksid vilja ka pikemas vaates ja suudaksime häid tulemusi saavutada ka muutlikes turuoludes. Selleks peame olemasolevaid varasid veelgi paremini kasutama, kulusid teadlikult juhtima ja iga investeeringu puhul hindama, millist väärtust see loob nii ettevõttele kui ka klientidele. Tõhusam tegutsemine annab meile võime investeerida töökindlasse võrku, energiajulgeolekut tugevdavasse tootmisse ja klientide vajadustele vastavatesse energialahendustesse.“

Taastuvenergia ja elektrimüügi segment

Taastuvenergia ja elektrimüügi segmendi müügitulu oli 2026. aasta III kvartalis 189 miljonit eurot, mis on aastaga 24% rohkem. Kasvu toetasid suurem taastuvenergia toodang ja kõrgem keskmine müügihind. Taastuvelektri toodang oli 480 GWh, mis kasvas aastaga 30%. Suurem osa kasvust tuli tuuleparkidest, mis tootsid 392 GWh (+27%). Jaemüügis müüdud elektri kogus oli 2,0 TWh, mis on aastaga 4% vähem, ning see jagunes turgude vahel järgmiselt: Eesti 660 GWh (+13 GWh), Läti 326 GWh (-50 GWh), Leedu 617 GWh (+24 GWh) ja Poola 415 GWh (-64 GWh).

Segmendi EBITDA kasvas 14 miljoni euro võrra 23 miljoni euroni, mis on 159% rohkem kui aasta varem. Marginaali koondmõju oli positiivne, 10,5 miljonit eurot, sest keskmine müügihind tõusis 29 €/MWh, samal ajal kui keskmised muutuvkulud suurenesid 23 €/MWh. Väiksemad müügimahud vähendasid EBITDA-t 4,6 miljoni euro võrra, peamiselt jae- ja äriklientidele müüdud elektri koguse languse tõttu. Püsikulud suurenesid 2,3 miljoni euro võrra, peamiselt seoses hiljuti lisandunud tootmisvõimsustega. Tuletistehingute mõju oli positiivne, 9,6 miljonit eurot, sest 2025. aasta III kvartali 1,4 miljoni euro suurune kahjum pöördus 2026. aasta III kvartalis 8,2 miljoni euro suuruseks kasumiks. Muud mõjud lisasid 1,0 miljonit eurot, peamiselt seoses realiseerumata tuletisinstrumentide ja taastuvenergia elektriostulepingute väärtuse muutusega.

Kuigi keskmine elektrihind oli Eestis aastatagusest madalam, siis segmendi äritulemus paranes. Marginaali ja realiseerunud riskimaandamistehingute positiivne mõju peegeldab integreeritud elektriportfelli toimivust, kus taastuvenergia tootmine, klientide tarbimisportfell ja energiakaubandus toimivad sünergias ühe üksusena.

Mittetaastuva elektritootmise segment

Mittetaastuva elektritootmise müügitulu kasvas 2026. aasta III kvartalis 124%, 34,5 miljoni euroni, millest 14,9 miljonit eurot moodustasid reservvõimsuste tasud. Elektritoodang oli 199 GWh (+142 GWh, +251%). Kasv tulenes uttegaasi suurenenud kogusest pärast õlitehase Enefit 280-2 käivitamist ning väga madalast võrdlusbaasist, sest 2025. aasta samal ajal teostati hooldustöid, mille tõttu jaamad seisid. Uttegaas on põlevkiviõli tootmise kõrvalsaadus. Õlitoodangu kasvades suureneb ka saadava uttegaasi kogus, mis tuleb selle keemiliste omaduste tõttu kohe utiliseerida läbi selle elektriks muundamise.

Segmendi EBITDA vähenes 4 miljoni euro võrra, -10,7 miljoni euroni (2025. aasta III kvartalis -6,6 miljonit eurot). Muutuvkasum vähenes 15,1 miljoni euro võrra, sest mahud kasvasid märkimisväärselt, kuid keskmine marginaal jäi negatiivseks. Selle peamine põhjus on eelmainitud uttegaas, mida ei saa hoiustada. Seetõttu tuleb gaas elektri tootmiseks ära kasutada selle tekkimise hetkel, sealhulgas suvekuude madalate turuhindade juures. Püsikulud suurenesid 2,2 miljoni euro võrra, peamiselt seoses varude muutusega. Tuletisinstrumentide kasu mõju oli aastases võrdluses negatiivne, 1,6 miljonit eurot, sest 2025. aasta III kvartalis teenisime 1,6 miljoni euro suuruse kasumi, kuid 2026. aasta III kvartalis kasumit ei olnud. Reservvõimsuste tasud lisasid 14,9 miljonit eurot ja kompenseerisid suurema osa negatiivsest mõjust.

Eesti sõltub varustuskindluse tagamisel jätkuvalt põlevkivielektrijaamadest ega saa loota üksnes piiriülesele ülekandevõimsusele. Vanemate jaamade töös hoidmine on kallis, kuid varustuskindluse seisukohalt hädavajalik. Reservvõimsuse mehhanism, mille maht on ligikaudu 60 miljonit eurot aastas, hüvitab selle teenusega seonduvad kulud.

Võrguteenuse segment

Võrguteenuse müügitulu kasvas 2026. aasta III kvartalis 7%, 78,1 miljoni euroni. Kasvu toetasid nii suurem müügimaht kui ka kõrgem keskmine müügihind. Võrgus jaotatud elektri kogus oli 1,45 TWh, mis on aastaga ligikaudu 3% rohkem, ning võrguteenuse keskmine müügihind tõusis 53,9 €/MWh-ni (2025. aasta III kvartalis 51,8 €/MWh).

Segmendi EBITDA kasvas 19%, 32,7 miljoni euroni, mis on 5 miljonit eurot enam kui aasta varem. Marginaali koondmõju oli positiivne, 3,1 miljonit eurot, ning see peegeldab keskmise müügihinna tõusu. Suurem jaotatud elektri kogus lisas 1,4 miljonit eurot ning püsikulud parandasid EBITDA-t 0,8 miljoni euro võrra, sest sisseostetud hooldustööde kulud vähenesid. Tegemist on teadliku tõhususe kasvuga. Suurema osa hooldustöödest teevad nüüd kontserni enda töötajad ja sisseostetud teenustele toetutakse vähem.

Võrguteenus on jätkuvalt kontserni kõige stabiilsema kasumlikkusega segment ning ootame selle trendi jätkumist.

Põlevkiviõli segment

Põlevkiviõli müügitulu kasvas 2026. aasta III kvartalis 55 miljoni euroni, võrreldes 11,6 miljoni euroga aasta varem. Kasvu toetasid nii suuremad mahud kui ka kõrgemad hinnad. Põlevkiviõli müügimaht suurenes 95,3 tuhande tonni võrra 132,7 tuhande tonnini, mis on kontserni kõigi aegade rekord. Toodang oli 132,6 tuhat tonni, mis on aastaga 90,5 tuhat tonni ehk 215% rohkem. Kasv peegeldab uue õlitehase Enefit 280-2 panust ja väga madalat võrdlusbaasi, sest 2025. aasta III kvartalis olid kontserni õlitehased hoolduses.

Põlevkiviõli keskmine müügihind koos realiseerunud riskimaandustehingute mõjuga tõusis 34%, 414,5 euroni tonni kohta. Tuletisinstrumentide mõjuta tõusis keskmine müügihind 22%, 424,1 euroni tonni kohta. Kahe näitaja vahe tuleneb peamiselt realiseerunud riskimaandamisest.

Segmendi EBITDA kasvas 24 miljoni euro võrra 18,3 miljoni euroni (2025. aasta III kvartalis -6,2 miljonit eurot). Suurima panuse andsid suuremad müügimahud, mis lisasid 19,1 miljonit eurot. Marginaali mõju oli positiivne, 8,4 miljonit eurot, peamiselt kõrgemate müügihindade tõttu. Püsikulud suurenesid 7,2 miljoni euro võrra, peamiselt seoses varude muutusega. See peegeldab ka eelmise aasta madalat baasi, kui tootmisüksused seisid suvel jõude. Muud tegurid lisasid 4,1 miljonit eurot, peamiselt seoses realiseerumata tuletisinstrumentide väärtuse muutusega, mille puhul kajastati 2025. aasta III kvartalis 4,0 miljoni euro suurune kahjum.

Järgmise kaheteistkümne kuu planeeritud toodangust on praeguste kõrgete hindade tasemetelt maandatud ligikaudu 35% ning kontsern jätkab soodsate turuhindade sihtimist, et seda osakaalu veelgi suurendada. Turu suund on kontsernile soodne, kuigi hinnad kõikusid terve III kvartali jooksul ja on ebaselge, kui kaua praegune olukord kestab.

Muude toodete ja teenuste segment

Muude toodete ja teenuste müügitulu kasvas 2026. aasta III kvartalis 1,6 miljoni euro võrra (+5%) 31,6 miljoni euroni. Segment hõlmab gaasi, soojuse, sagedusteenuste, materjalide, tööstusseadmete ja muu müüki. Selles segmendis kajastatakse ka ühekordsete tehingute mõju, teadus- ja arenduskulusid ning osa kontserni üldkuludest.

Segmendi EBITDA vähenes 7,4 miljoni euro võrra, -3,1 miljoni euroni. Suurema osa langusest andsid sagedusteenused, mille müügitulu vähenes aastaga 6,2 miljoni ja EBITDA 10,2 miljoni euro võrra, sest 2025. aasta III kvartal sisaldas selle ärisuuna erakordselt positiivseid finantstulemusi. Maagaasi müügitulu kasvas 5,4 miljoni ja EBITDA 2,7 miljoni euro võrra, peamiselt seetõttu, et geopoliitilised pinged on kergitanud maagaasi hindu maailmaturul. Soojuse müügitulu kasvas 2,2 miljoni ja EBITDA 0,4 miljoni euro võrra. Muud muutused vähendasid EBITDA-t 0,3 miljoni euro võrra.

Juba toonaste erakordse kasumlikkuse perioodidel andsime teada, et sagedusteenuste kasumlikkus normaliseerub mõne kvartali jooksul. Selle kvartali tulemus peegeldab seda normaliseerumist. Sagedusteenused on jätkuvalt hädavajalikud, et hoida võrgu sagedus stabiilselt 50 Hz tasemel. Segment on endiselt kasumlik ning moodustab nii elektrisüsteemist kui ka kontserni tuludest lahutamatu osa, ehkki mõõdukamal tasemel.

Investeeringud

Kontserni investeeringud olid 2026. aasta III kvartalis 78 miljonit eurot, mis on aastaga 25% vähenenud ning kooskõlas kontserni plaanide ja varasemate lubadustega. 2026. aasta üheksa kuu investeeringud olid 195 miljonit eurot, mis on aastaga vähenenud 39%.

Taastuvenergia ja elektrimüügi segmendi investeeringud vähenesid 75%, 7,9 miljoni euroni. Mittetaastuva elektritootmise investeeringud kasvasid 26,7 miljoni euroni, millest 24,4 miljonit eurot oli seotud uue vesinikuvõimekusega gaasielektrijaamaga. Jaama ehitatakse omaniku soovil ning kontsern sai selle jaoks 2024. aastal 100 miljoni euro suuruse omakapitali sissemakse. Jaotusvõrgu investeeringud olid 31,1 miljonit eurot (-28%), sealhulgas 17,2 miljonit eurot võrgu hooldusele ja 12,4 miljonit eurot liitumistele. Põlevkiviõli investeeringud olid 9,1 miljonit eurot (+5%), sealhulgas 6,3 miljonit eurot seoses uue põlevkiviõlitehase Enefit 280-2 lõppfaasi töödega. Tehase ehitus on üldjoontes lõpetatud ja tehas töötab.

Viimaste aastate mahukas investeerimistsükkel on seljataga. Strateegiline fookus on nüüd sellel, et juba ehitatud varadelt suuremat tootlust teenida.

Finantseerimine ja likviidsus

30. septembri 2026 seisuga oli Eesti Energia kontsernil 644 miljonit eurot vaba likviidsust, millest 344 miljonit eurot moodustasid rahalised vahendid ja 300 miljonit eurot kasutamata likviidsuslaenud.

Kogu võlg ilma kogunenud intressita oli 2026. aasta III kvartali lõpus 1 634 miljonit eurot ja netovõlg 1 290 miljonit eurot, mis on aastaga 123 miljoni euro võrra vähem. Kvartali jooksul viidi Enefit OÜ tasemelt emaettevõtte Eesti Energia AS-i tasemele üle kolm laenu kogusummas 313 miljonit eurot. See vähendas Enefit OÜ laenude osakaalu kontserni laenuportfellis 50%-lt 31%-le. Muid muudatusi laenude tingimustes ei tehtud, välja arvatud see, et Eesti Energia AS-il ei ole enam jooksvaid finantskovenante. Need asendati krediidireitingu kaotamise klausliga („Loss of Credit Rating“).

Kontserni netovõla ja EBITDA suhe paranes 2026. aasta III kvartali lõpuks 3,87x tasemele (2026. aasta II kvartali lõpus 4,07x ja aasta varem 4,78x). Eesti Energia eesmärk viia see suhtarv tagasi 3,5x lähedale ei ole muutunud. Seda toetavad juba 25% võrra vähenenud investeeringud, aastases arvestuses ligikaudu 60 miljoni euro suurune reservvõimsuste tasu, täisvõimsusel töötav uus õlitehas ning jätkuv töö kulude ja tõhususega. Kontserni finantspoliitika eesmärk on jätkuvalt hoida investeerimisjärgu krediidireitinguid. Võlgade aegumis- ja lunastustähtajad on jaotunud edasiste aastate vahel konservatiivselt. Maikuus emiteeritud 300 miljoni euro suurune rohe seeniorvõlakiri aegub 2031. aastal ning lähiajal ei ole saabumas tähtaegu, mis tekitaksid survet refinantseerimisele.

Kehtivad krediidireitingud (5. novembri 2026 seisuga)

Fitch: BBB-, väljavaade stabiilne

Moody's: Baa3, väljavaade stabiilne

Väljavaade

Eesti Energia ootab, et 2026. aasta müügitulu kasvab võrreldes 2025. aastaga. Kasvu toetavad suurenenud tuuleenergia ja põlevkiviõli tootmisvõimsused ning reservvõimsuste tasud. EBITDA peaks jääma 2025. aastaga võrreldes stabiilseks ning investeeringud vähenevad võrreldes 2025. aastaga.

Prognoosi peamised mõjurid on a) hiljuti käivitatud Leedu tuuleparkide panus, b) strateegilise reservvõimsuse tasu ligikaudu 60 miljonit eurot aastas, c) geopoliitilistest pingetest tingitud mõnevõrra kõrgemad kütuse-, gaasi- ja elektrihinnad, d) uue põlevkiviõlitehase Enefit 280-2 täiendav toodang, ning e) täiendav tõhusus, mis tuleneb jaeklientide tarbimisportfelli, taastuvelektri varade ja energiakaubanduse ühendamisest üheks üksuseks, mis omakorda võimaldab kontsernil toota ja müüa rohkem väiksemate kuludega.

Investeeringute puhul seab kontsern ka edaspidi esikohale pooleliolevate projektide lõpuleviimise ja elektrisüsteemi töökindluse tagamise läbi hädavajalike investeeringute. Fookus on olemasoleva tegevuse tulemuslikkuse tugevdamisel ning EBITDA parandamisel.

Peamised finantsnäitajad

Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Eesti Energia avaldab 2026. aasta III kvartali auditeerimata tulemused 5. novembril 2026. III kvartali vahearuanne ja investoresitlus on kättesaadavad Eesti Energia veebilehel. Investorkõne, kus tutvustatakse 2026. aasta III kvartali finantstulemusi, toimub 5. novembril 2026 kell 11.00 Londoni aja järgi, 12.00 Frankfurdi aja järgi ja 13.00 Tallinna aja järgi. Konverentskõnega saab liituda järgmise lingi kaudu: https://teams.microsoft.com/

Lisainfo:
Danel Freiberg
Treasury ja finantsriskijuhtimise osakonna juht
Eesti Energia AS
Tel +372 5594 3838
E-post: [email protected]

• 2026 Q3 esitlus_ENG
• Q3 2026 aruanne_EST