AS-i Harju Elekter Group majandustulemused, 1-9/2026

2026. aasta kolmandas kvartalis ulatus Harju Elekter Groupi müügitulu 41 miljoni euroni, jäädes ligikaudu 5% alla eelmise aasta sama perioodi tasemele. Kuigi müügimaht ei ole veel jõudnud soovitud tasemeni, oli kvartal kasumlikkuse mõttes käesoleva aasta seni tugevaim. Ärikasum ulatus 2,3 miljoni euroni ning ärirentaablus tõusis 5,7%-ni, ületades kontserni jaoks minimaalseks sihttasemeks seatud 5% piiri.

Kasumlikkust mõjutasid jätkuvalt varasemalt edasi lükkunud projektid, mille täitmine sõltub muuhulgas ka teatud kliendispetsiifiliste komponentide tarnetest. Seetõttu lükkus osa tootmismahtude realiseerumisest taas edasi. Samal ajal jäi töökoormus mitmes üksuses, eelkõige Leedu tehases, oodatust madalamaks tellimuste vähesuse tõttu. Soomes on väljakutseks olnud projektiäri kasvatamine soovitud tempos. Kuigi majanduskeskkond näitab seal järk-järgult taastumise märke, ei ole kõrgema lisandväärtusega projektide maht veel jõudnud tasemeni, mida oleme oma eesmärkides ette näinud. Võrreldes eelmise aasta tugeva võrdlusbaasiga on kasumlikkus jätkuvalt tagasihoidlikum, kuid tellimusraamatu kasv ja tootmisvõimsuste parem rakendamine annavad alust hinnata järgmiste perioodide väljavaateid positiivsemalt.

Samas näeme positiivse arenguna kasumlikkuse järkjärgulist paranemist võrreldes aasta esimese poolega ja tellimusraamatu jätkuvat tugevnemist. Tellimusraamatu kasvu toetab eelkõige andmekeskuste sektori tugev investeerimisaktiivsus ja sellest tulenev nõudlus keerukamate elektrijaotuslahenduste järele. Kolmandas kvartalis sõlmisime ligi 15,5 miljoni euro suuruse lepingu E-house lahenduste projekteerimiseks ja tootmiseks Soome rajatava andmekeskuse elektrijaotussüsteemi jaoks. E-house lahendused võimaldavad koondada elektrijaotus- ja juhtimissüsteemid tehases valmivasse terviklahendusse, mis vähendab objektil tehtavate tööde mahtu ja lühendab projekti elluviimise aega. Nõudlust toetavad arengud tehnoloogiasektoris, sealhulgas tehisintellekti rakenduste kiire levik, digitaliseerimine ja elektrifitseerimine, mis toovad kaasa vajaduse töökindlama ning suurema võimsusega elektritaristulahenduste järele. Näeme, et nende arengute koosmõju loob Harju Elektrile atraktiivse pikaajalise kasvuturu ja toetab meie tellimusraamatu edasist tugevnemist.

Andmekeskuste sektori kasvavast nõudlusest tulenevate projektimahtude teenindamiseks valmis kvartali lõpus Keilas uus 4000-ruutmeetrine tootmishoone. Uues tehaseosas toodetakse andmekeskustele mõeldud elektriseadmeid ja elektrijuhtimislahendusi, mida eksporditakse klientidele üle Euroopa ning teistele maailmaturgudele. Investeering suurendab oluliselt meie tootmisvõimekust ja toetab kontserni pikaajalist kasvustrateegiat kiiresti areneval andmekeskuste turul.

Kasvava tellimusraamatu teenindamisel vaatame järjest enam kogu kontserni tootmisvõrgustikku tervikuna. Näeme juba täna, et Eesti tootmisüksuste koormus kasvab ja seetõttu on üheks oluliseks eesmärgiks suurendada Leedu tehase rakendatust ning kaasata see senisest suuremas mahus kontserni tellimusraamatu täitmisse. Selle kõrval tegeleme teadlikult ka Leedu üksuse kliendi- ja tooteportfelli laiendamisega. Kui seni on tegevus olnud suuresti seotud laevandussektori klientidega, siis edaspidi soovime kasvatada osakaalu ka teistes segmentides. Seda toetab Leedu meeskonna kasvav kompetents, mille kujunemisele on kaasa aidanud osalemine projektides teistes Harju Elektri üksustes. Mitmete käimasolevate pakkumiste ja projektide puhul näeme juba täna võimalusi suunata täiendavaid tootmismahte Leetu, parandades seeläbi kontserni üldist ressursikasutust ja tasakaalustades töökoormust eri üksuste vahel.

Lisaks eelnevale jätkame ka Soome tegevuse ümberkujundamist. Lepingulise tootmise turg on viimastel aastatel muutunud järjest konkurentsitihedamaks ning traditsiooniline mudel, mis põhineb peamiselt tootmisvõimsuse ja töötundide müügil, ei ole kõrge kulutasemega keskkonnas enam pikaajaliselt püsivalt konkurentsivõimeline. Seetõttu oleme otsustanud järk-järgult vähendada madalama lisandväärtusega lepingulise tootmise osakaalu ning suunata ressursse kõrgema marginaaliga projektiärisse. Fookuses on suuremad kliendid ja projektid, kus saame paremini rakendada oma insenertehnilist kompetentsi ja luua klientidele suuremat väärtust.

Kolmandas kvartalis viisime läbi muudatusi juhtimises. Rootsi äriüksuse tellimusraamat on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ja turu väljavaated püsivad soodsad, toetatuna elektrivõrkudesse tehtavatest investeeringutest. Järgmisse arengufaasi liikumiseks nimetasime Rootsi tütarettevõtte uueks tegevjuhiks Jan Kotka, kellel on pikaajaline rahvusvaheline kogemus tööstusettevõtete juhtimisel ning strateegiliste muutuste elluviimisel. Muudatuse eesmärk on toetada jätkusuutlikku kasumlikkust, suurendada operatiivset tõhusust ja tihendada kontserniülest koostööd.

Oluline sündmus leidis aset ka pärast kvartali lõppu, kui Harju Elekter võttis vastu Siemens International Holding B.V. pakkumise Skeleton Technologies Group OÜ osaluse osaliseks võõrandamiseks. Tehing võimaldab realiseerida osa ligi kümme aastat tagasi tehtud investeeringu väärtuse kasvust, tagastada kogu alginvesteering koos mõõduka tootlusega ning suurendada kontserni finantsilist paindlikkust. Samal ajal jääme Skeletoni osanikuks ja näeme võimalust ülejäänud investeering tulevikus sobivate tingimuste korral realiseerida.

Vaatamata jätkuvatele väljakutsetele liiguvad kontserni olulisemad tegevusnäitajad soovitud suunas. Kasvav tellimusraamat, paranev kasumlikkus, suurenenud tootmisvõimekus ning soodsad turutrendid elektrifitseerimise ja andmekeskuste sektoris annavad meile kindlustunde, et Harju Elekter on hästi positsioneeritud järgmise kasvufaasi saavutamiseks. Jätkame järjekindlalt tööd tootmisvõimsuste efektiivsema rakendamise, tellimusraamatu kasvatamise ja organisatsiooni arendamise nimel ning vaatame tulevikku mõõduka optimismiga.

Müügitulu ja finantstulemused

Kontserni müügitulu oli kolmandas kvartalis 41,0 (2025 III kv: 43,0) ja üheksa kuuga kokku 118,2 (2025 9k: 126,5) miljonit eurot. Näha on paranemise märke – kogumaht jäi alla eelmise aasta taseme, kuid langus aeglustus ning müük nihkus kasvavatele Põhjamaade turgudele. Kasvu vedasid Soome ja Rootsi turud, mis suurendasid märgatavalt oma osakaalu kontserni müügis.

Kontserni äritegevuse kulud moodustasid kolmandas kvartalis kokku 38,6 (2025 III kv: 39,4) miljonit eurot ja üheksa kuuga 114,5 (2025 9k: 117,4) miljonit eurot, vähenedes vastavalt 2,0% ja 2,5%. Valdava osa äritegevuse kuludest moodustasid müüdud toodete ja teenuste kulud.

Turustuskulud kasvasid kolmandas kvartalis 2,1 (2025 III kv: 1,7) ja üheksa kuuga 5,8 (2025 9k: 4,4) miljoni euroni. Kulude kasv on seotud strateegiliste investeeringutega müügi- ja turundustegevusse, sealhulgas rahvusvahelistel messidel osalemisega ja müügimeeskondade tugevdamisega, eesmärgiga luua alus müügimahu taastumiseks järgmistel perioodidel.

Üldhalduskulud suurenesid kvartalis 12,7% võrra 2,3 (2025 III kv: 2,1) miljoni euroni ja üheksa kuuga 13,5% ehk 8,0 (2025 9k: 7,0) miljoni euroni, moodustades üheksa kuu müügitulust 6,7% (2025 9k: 5,5%).

Tööjõukulud kasvasid kolmandas kvartalis 9,0% ehk 9,2 (2025 III kv: 8,5) miljoni euroni ja üheksa kuuga 8,8% ehk 30,6 (2025 9k: 28,1) miljoni euroni, sellest palgakulu oli vastavalt 8,0 (2025 III kv: 7,2) ja 24,6 (2025 9k: 21,8) miljonit eurot. Tööjõukulude määr müügitulust tõusis kolmandas kvartalis 22,5%-ni (2025 III kv: 19,7%) ja üheksa kuuga 25,9%-ni (2025 9k: 22,2%), kuna kontsern säilitas meeskonna ja tootmisvõimekuse eelseisvate projektimahtude teenindamiseks.

Brutokasum vähenes 6,8 (2025 III kv: 7,5) miljoni euroni ning brutomarginaal langes 16,6%-ni (2025 III kv: 17,3%). Marginaali langus tulenes eelkõige madalamast tootmismahust, mille tõttu jäi püsikulude kate väiksemaks. Kolmanda kvartali ärikasum (EBIT) oli 2,3 (2025 III kv: 3,8) miljonit eurot, andes ärirentaabluseks 5,7% (2025 III kv: 8,7%). 9 kuu brutokasum oli 17,5 (2025 9k: 20,6) miljonit eurot ja brutomarginaal 14,8% (2025 9k: 16,3%), ärikasum (EBIT) 3,9 (2025 9k: 10,1) miljonit eurot). Üheksa kuu ärirentaablus oli 3,3% (2025 9k: 8,0%). Üheksa kuu puhaskasum oli 1,6 (2025 9k: 8,2) miljonit eurot.

Põhitegevusala ja turud

Kõige olulisem muutus toimus turgude lõikes: kontserni müük koondub üha enam Soome ja Rootsi. Need kaks turgu andsid kolmandas kvartalis 60,1% (2025 III kv: 41,7%) kontserni müügitulust.

Soome kolmanda kvartali müügitulu oli 17,0 (2025 III kv: 13,7) ja üheksa kuu müügitulu 48,1 (2025 9k: 40,4) miljonit eurot. Üheksa kuu müük kasvas 19,0% ja osakaal kontserni müügitulus tõusis 40,7%-ni (2025 9k: 31,9%). Kasvu toetasid stabiilsed tarned elektrijaotuslahenduste, eelkõige komplektalajaamade ja madalpinge jaotusseadmete valdkonnas.

Turgudest kõige rohkem kasvas Rootsi, kus müügitulu oli kvartalis 7,6 (2025 III kv: 4,2) ja üheksa kuuga 21,6 (2025 9k: 14,4) miljonit eurot, suurenedes üheksa kuuga 50,8%. Müüki toetasid suuremate projektide realiseerumine ning nõudlus alajaamade ja tehniliste hoonete järele.

Kolmandas kvartalis vähenes müük Norras, Eestis ja Hollandis, peamiselt kõrge võrdlusbaasi tõttu: eelmisel aastal kujundasid nende turgude müüki üksikud suurprojektid, mille ajastus on muutunud. Norra müügitulu oli kvartalis 5,0 (2025 III kv: 10,7) ja üheksa kuuga 14,8 (2025 9k: 28,2) miljonit eurot, vähenedes vastavalt 53,0% ja 47,4%. Eesti müügitulu oli kvartalis 4,6 (2025 III kv: 8,7) ja üheksa kuuga 14,7 (2025 9k: 20,6) miljonit eurot, vähenedes vastavalt 47,1% ja 28,5%. Langust mõjutas jaotusvõrkudega seotud tellimuste ajastus, samal ajal suunati osa tootmismahust Skandinaavia lepingute täitmisse. Positiivse märgina laieneb kontserni müük uutele ja väiksematele turgudele.

Investeeringud

Kontsern investeeris üheksa kuuga põhivarasse 5,5 (2025 9k: 2,9) miljonit eurot ehk ligi kaks korda rohkem kui aasta varem. Sellest 4,4 (2025 9k: 1,2) miljonit eurot suunati materiaalsesse põhivarasse, 1,1 (2025 9k: 1,4) miljonit eurot immateriaalsesse põhivarasse ja 0,04 (2025 9k: 0,3) miljonit eurot kinnisvarainvesteeringutesse.

Suurim investeering oli Keila uus 4 000 m² tootmishoone, millega Keila tehaste kogu tootmispind kasvas 30 000 m²-ni. Uues tehases toodetakse andmekeskustele elektriseadmeid ja juhtimislahendusi, mis toetab kontserni kasvu selles strateegiliselt olulises sektoris. Lisaks soetati tootmisseadmeid tootmisvõimekuse suurendamiseks ja protsesside tõhustamiseks. Soomes koondati tootmine Ulvilasse ning 850 m² suurune Kerava tootmishoone müüdi aruandeperioodil.

Immateriaalse põhivara investeeringud olid seotud peamiselt uue põlvkonna elektriautolaadija Elektra Sense ja kontserni digilahenduste arendamisega. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus püsis 27,2 (31.12.25: 27,2) miljoni euro juures.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 5,16 euro tasemel.

Priit Treial
Finantsjuht ja juhatuse liige

[email protected]
Tel 674 7400

• HEG vahearuanne Q3 2026